1 |
Eessõna |
text |
2 |
Sissejuhatus |
text |
3 |
Põhisõnumid |
text |
4 |
Eesti on inimarengus edenenud maailma riikide hulgas 30. positsioonile, kuid jäänud sinna püsima |
text |
5 |
Eesti suurlinnastumist väljendab Suur-Tallinna jätkuv kasv: inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinna linnapiirkonda ning ülejäänud Eesti kahaneb ja taandareneb |
text |
6 |
Eesti inimeste mitmepaiksus seob Tallinna maakondadega ja linnad küladega |
text |
7 |
Avalik arutelu loob parema elukeskkonna ja püüdleb ühismeelele |
text |
8 |
Ehituspärand ja loodusalad kultuuri osana tugevdavad Eesti inimeste keskkonnasuhet ja kodutunnet |
text |
9 |
Tulevikuvaade |
text |
10 |
Viidatud allikad |
text |
11 |
1 Eesti elukeskkondade mitmekesisus |
text |
12 |
Sissejuhatus |
text |
13 |
Põhisõnumid |
text |
14 |
Lähtekohad |
text |
15 |
Artiklite teemad |
text |
16 |
Eesti maailmas |
text |
17 |
Kuidas edasi? |
text |
18 |
Viidatud allikad |
text |
19 |
1.1 Maakasutuse muutused – linna ja maa tähenduse moondumine |
text |
20 |
Rahvastiku vähenemine ja ränne linnaregioonidesse mõjutab maastikke |
text |
21 |
Ehitatud alade pindala suureneb peamiselt linnade ümbruses |
text |
22 |
Linnade laialivalgumisega ühtlustub linna ja tagamaa ruumikasutus |
text |
23 |
Põllumajandusmaastik väheneb ja tühjeneb inimestest |
text |
24 |
Metsamaa pindala kasvab, kuid okasmetsi on vähem ja metsad noorenevad |
text |
25 |
Suund väärtuslike põllumaade säilitamisele pidurdab maastikumuutusi |
text |
26 |
Väärtuslikud maastikud ja kaitsealad toetavad maastike üldilme säilimist |
text |
27 |
Kokkuvõte |
text |
28 |
Viidatud allikad |
text |
29 |
1.2 Keskuse ja ääremaa lõhe Eestis |
text |
30 |
Ääremaastumine on iseennast taastootev nõiaring |
text |
31 |
Maapiirkondade ja väikelinnade häbimärgistamine süvendab ääremaastumist |
text |
32 |
Konkurentsivõimele keskenduv regionaalpoliitika ei ole ääremaastumist vähendanud |
text |
33 |
Ääremaastaatus ja -kuvand piiravad koha konkurentsivõime kasvu |
text |
34 |
Kokkuvõte |
text |
35 |
Tänusõnad |
text |
36 |
Viidatud allikad |
text |
37 |
1.3 Planeerimisvabaduse võidukäik eeslinna-Eestis |
text |
38 |
Kuidas määratleda eeslinna? |
text |
39 |
Eeslinnas elab kümnendik Eesti rahvast |
text |
40 |
Eeslinnaasumeid iseloomustab katkendlik asustusstruktuur |
text |
41 |
Eeslinnamuster sünnib detailplaneeringute summas |
text |
42 |
Turujõud ja planeerimispoliitika väljenduvad kohaloomes |
text |
43 |
Kodulähedasi avalikke teenuseid ja avalikku ruumi eeslinnas napib |
text |
44 |
Kokkuvõte |
text |
45 |
Viidatud allikad |
text |
46 |
1.4 Nüüdisaegsed elamistingimused – kelle privileeg? |
text |
47 |
Tüüpiline eestimaalane elab tüüpkorteris, eluasemefond uueneb kiiremini pealinnaregioonis |
text |
48 |
Eluasemefondi seisukord on paranemas, kuid viletsamas seisus on maapiirkondade eluruumid |
text |
49 |
Majanduslik kindlustatus - võti elamistingimuste parandamiseks |
text |
50 |
Taasiseseisvumise järel oli eluasemekorraldus täielikult suunatud turupõhisele eluasemefondile |
text |