| 1 |
Eessõna |
text |
| 2 |
Sissejuhatus |
text |
| 3 |
Põhisõnumid |
text |
| 4 |
Eesti on inimarengus edenenud maailma riikide hulgas 30. positsioonile, kuid jäänud sinna püsima |
text |
| 5 |
Eesti suurlinnastumist väljendab Suur-Tallinna jätkuv kasv: inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinna linnapiirkonda ning ülejäänud Eesti kahaneb ja taandareneb |
text |
| 6 |
Eesti inimeste mitmepaiksus seob Tallinna maakondadega ja linnad küladega |
text |
| 7 |
Avalik arutelu loob parema elukeskkonna ja püüdleb ühismeelele |
text |
| 8 |
Ehituspärand ja loodusalad kultuuri osana tugevdavad Eesti inimeste keskkonnasuhet ja kodutunnet |
text |
| 9 |
Tulevikuvaade |
text |
| 10 |
Viidatud allikad |
text |
| 11 |
1 Eesti elukeskkondade mitmekesisus |
text |
| 12 |
Sissejuhatus |
text |
| 13 |
Põhisõnumid |
text |
| 14 |
Lähtekohad |
text |
| 15 |
Artiklite teemad |
text |
| 16 |
Eesti maailmas |
text |
| 17 |
Kuidas edasi? |
text |
| 18 |
Viidatud allikad |
text |
| 19 |
1.1 Maakasutuse muutused – linna ja maa tähenduse moondumine |
text |
| 20 |
Rahvastiku vähenemine ja ränne linnaregioonidesse mõjutab maastikke |
text |
| 21 |
Ehitatud alade pindala suureneb peamiselt linnade ümbruses |
text |
| 22 |
Linnade laialivalgumisega ühtlustub linna ja tagamaa ruumikasutus |
text |
| 23 |
Põllumajandusmaastik väheneb ja tühjeneb inimestest |
text |
| 24 |
Metsamaa pindala kasvab, kuid okasmetsi on vähem ja metsad noorenevad |
text |
| 25 |
Suund väärtuslike põllumaade säilitamisele pidurdab maastikumuutusi |
text |
| 26 |
Väärtuslikud maastikud ja kaitsealad toetavad maastike üldilme säilimist |
text |
| 27 |
Kokkuvõte |
text |
| 28 |
Viidatud allikad |
text |
| 29 |
1.2 Keskuse ja ääremaa lõhe Eestis |
text |
| 30 |
Ääremaastumine on iseennast taastootev nõiaring |
text |
| 31 |
Maapiirkondade ja väikelinnade häbimärgistamine süvendab ääremaastumist |
text |
| 32 |
Konkurentsivõimele keskenduv regionaalpoliitika ei ole ääremaastumist vähendanud |
text |
| 33 |
Ääremaastaatus ja -kuvand piiravad koha konkurentsivõime kasvu |
text |
| 34 |
Kokkuvõte |
text |
| 35 |
Tänusõnad |
text |
| 36 |
Viidatud allikad |
text |
| 37 |
1.3 Planeerimisvabaduse võidukäik eeslinna-Eestis |
text |
| 38 |
Kuidas määratleda eeslinna? |
text |
| 39 |
Eeslinnas elab kümnendik Eesti rahvast |
text |
| 40 |
Eeslinnaasumeid iseloomustab katkendlik asustusstruktuur |
text |
| 41 |
Eeslinnamuster sünnib detailplaneeringute summas |
text |
| 42 |
Turujõud ja planeerimispoliitika väljenduvad kohaloomes |
text |
| 43 |
Kodulähedasi avalikke teenuseid ja avalikku ruumi eeslinnas napib |
text |
| 44 |
Kokkuvõte |
text |
| 45 |
Viidatud allikad |
text |
| 46 |
1.4 Nüüdisaegsed elamistingimused – kelle privileeg? |
text |
| 47 |
Tüüpiline eestimaalane elab tüüpkorteris, eluasemefond uueneb kiiremini pealinnaregioonis |
text |
| 48 |
Eluasemefondi seisukord on paranemas, kuid viletsamas seisus on maapiirkondade eluruumid |
text |
| 49 |
Majanduslik kindlustatus - võti elamistingimuste parandamiseks |
text |
| 50 |
Taasiseseisvumise järel oli eluasemekorraldus täielikult suunatud turupõhisele eluasemefondile |
text |